Kuidas kõige paremini oma joogivett puhastada

Tänu veele on meie planeedil elu ning vesi täidab keskset rolli meie üldises tervises. Ja, et inimene oleks hea tervise juures, peab joogivesi olema kvaliteetne ja puhas.

Kolmanda maailma riikides, kus kõigil ei ole ligipääsu puhtale veele, on saastunud vee tõttu palju terviseprobleeme. Eestis võetakse puhta vee olemasolu iseenesestmõistevana ning mõeldakse harva, et kraanivesi ei võiks olla puhas. Seetõttu seostame ka vähem terviseprobleeme joogivee kvaliteediga, kuid meie veepuhastusjärelvalve ja –kvaliteedinormid on puudulikud.

Ise vee puhastamiseks on mitmeid võimalusi ning veepuhastustehnoloogiad on nii iidsed kui tsivilisatsioonidki – tänu veeteedele ehitati ju Roomagi. Mis on aga kõige lihtsam ja efektiivsem viis, kuidas oma joogivett kodus ise puhastada?

Kahjulikud ained vees võivad ajapikku tervisele mõju avaldada

Kraanist tuleva vee puhastamise puhul on paika pandud standardid, millele vesi peab vastama, ent teatud saastainete hulk on aktsepteeritav. Nii võib kraaniveest leida herbitsiide, fungitsiide, pestitsiide, raskemetalle, plastosakesi, pliid, kõiksuguseid hormoone. Tõsi, üks klaas vett tervist ei mõjuta, ent palju sa jood vett päevas, nädalas, kuus või aasta jooksul? Kahjulikke aineid voolab kehasse igapäevaselt ning aja jooksul ilmnevad ka selle tulemused.

Suur osa inimesi valivad just seetõttu joomiseks pudelivee, ent ka see ei ole paraku ideaalne valik. Iga päev pudelivett tarbides läheks see üsna kalliks maksma ega ole ka kuigi keskkonnasõbralik. Kui juua 3 liitrit vett päevas, kulub ka pudeliveele ligi 3 eurot päevas. See tähendab, et vähem kui poole aastaga kuluks pudeliveele 450 eurot.

Tihti pole ka infot, kuidas pudelivesi puhastatud on – mõni on puhastatud tõhusalt ja mõni mitte. Pole ka saladus, et plastikpudelitest lekivad joogivette toksiinid.

Kõige otstrbekam on vett puhastada selle kasutuspunktis ja oma kodus. Toome välja seitse levinuimat viisi ning nende plussid ja miinused, et igaüks saaks valida neist enda koju kõige sobilikuma.

1. Keetmine

Vee keetmine on läbi aegade olnud üks viis vee puhastamiseks kodus. Kõrgetel temperatuuridel hävinevad bakterid ja viirused ning vesi saab puhtaks. Samas peaks silmas pidama seda, et keetmisel vee koostis muutub. Keetmisel kaob veest osa hapnikust ning see tõstab vees olevate kahjulike ainete kontsentratsiooni ning keetmisega ei kao veest ka kõik rauasoolad, kaadmium, elavhõbe ja nitraadid. Pikaajalisel keetmisel tekitab jääkkloor koos orgaaniliste ainetega kantserogeene, seega võib vee keetes puhastamine tihti olla kahjulikumgi kui lihtsalt kraanivee joomine.

2. Filterkann

Filterkannud on suhteliselt soodne ja mugav lahendus vee puhastamiseks, kuid praktikas need muudavad vaid vee maitse paremaks ning eemaldavad suuremad osakesed. Paljud filterkannud sisaldavad süsinikfiltreid, mis suudavad parandada ainult kraanivee välimust, lõhna ja vahel ka maitset, kuid ainuüksi söefilter ei suuda parandada vee kvaliteeti ja puhtust. Parimad filtrid suudavad eemaldada plii ja muud saasteained, ent kraanivett päriselt tervisele ohutuks ei suuda muuta ükski filterkann.

3. UV-kiirgus

Efektiivne viis hävitada vees olevaid mikroorganisme, baktereid ja viiruseid on UV-kiirgus, mis keemilist koostist ega kvaliteeti ei muuda. Samas peab arvestama, et UV-kiirgus ei filtreeri vett ning eelnevalt peab puhastama sette ja hägususe ning hägusa vee puhul on kiirguse mõju väiksem.

4. Destilleerimine

Destilleerimine on samuti väga levinud viis vee puhastamiseks ning põhjusega – tegu on üsnagi efektiivse meetodiga. Destilleerimine aitab hävitada suurema osa bakteritest, nitraadid, plii ja naatriumi. Samas destilleerimise käigus ei ole võimalik hävitada näiteks herbitsiide ja pestitsiide ning destilleerimine võib nende mõju hoopis võimendada. Pealegi on tegu aeganõudva protsessiga, mille puhastamine on üsnagi tüütu.

5. Aktiivsüsi

Kodudes kasutatakse tihti vee puhastamiseks ka aktiivsütt. See eemaldab ebameeldiva lõhna ja maitse, kemikaalid ning on efektiivne ka bakterite hävitamisel. Samas, selle tõhusus oleneb suuresti sellest, millist aktiivsütt kasutatakse. Miinusteks on ka see, et filtrit peab tihti vahetama ja ei suuda eemaldada kõiki saasteid nagu osad raskemetallid, fluoriid, lahustunud tahked ained, jm.

6. Pöördosmoos

Kõige efektiivseim ja maailmas levinum filtreerimistehnoloogia on pöördosmoos, mis eemaldab veest kloori, desinfitseerivate ainete kõrvalsaadused, sünteetilised orgaanilised kemikaalid ja muud ained, mis mõjutavad vee maitset, lõhna ja kvaliteeti. Selle miinuseks on see, et see muudab vee liigagi puhtaks ning eemaldab puhastusel ka kehale kasulikud mineraalaineid. Ka on pöördosmoosisüsteeme kallis installeerida ja hooldada – tavapärast pöördosmoosisüsteemi tuleb lasta iga 6 kuu tagant professionaalselt hooldada ja ka steriliseerida (mida sageli ei tehta), sinna lisandub lisaks filtritele ka töötasu ning uute ventiilide kulu. Lisaks on mahutid suured ning need ei saa kunagi täiesti tühjaks ja kodustes tingimustes võivad hakata juba puhastatud vee mahutites vohama bakterid, mis muudab vee veelgi saastatumaks.

7. Lauapealne pöördosmoosisüsteem

Lauapealne pöördosmoosisüsteem on uus tehnoloogia, millel lauaaluste süsteemidega seotud probleeme ei ole.

Ka ei vaja see hooldusi, filtreid saab vahetada kiirelt ja lihtsalt ja see on välimuselt ilus ning kompaktne, et sobida igasse korterisse või majja. Seadme saab vabalt ka kaasa võtta näiteks suvilasse, kus see vooluvõrku ühendada.